Sellist diagnoosi nagu külmetushaigus tegelikult ei esine, külmetushaiguse all mõistame me pigem viirushaiguseid.
Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg lükkab ümber ja selgitab lahti kaheksa enim levinud müüti külmetushaiguste kohta.
Müüt nr 1: Külmetushaiguse saab külmetades.
Sellist diagnoosi nagu külmetushaigus tegelikult ei esine, külmetushaiguse all mõistame me pigem viirushaiguseid, mis avalduvad siis kui organismi immuunsus langeb ja muutub haigustekitajate suhtes rohkem vastuvõtlikumaks, näiteks külmetamisel. Selleks, et meie immuunsus ei langeks, on eriti oluline hoida jalad kuivad ja soojad.
Müüt nr 2: Et külmetushaigusest ja palavikust terveks saada tuleb teki all paksult riides olla ja palju higistada.
Kui tunned, et hakkad haigeks jääma või on viirushaigus juba kohal koos külmavärinate ja halva enesetundega (ent palavikku veel ei ole), siis on õigel kohal soe jalavann ja soe ravimtee.
Kui palavik on juba kõrge, siis tuleks riideid vähemaks võtta ja peale võtta õhem tekk. Kui oled liiga paksult riides ja liiga paksu teki all, siis ei saa keha liigset sooja ära anda ning palavik ei hakkagi alanema.
Palaviku korral tuleb kindlasti juua palju kergeid jooke, et asendada higistamisega kaotatud kehavedelikku. Kui palavik on üle 38,5 °C, tuleks lisaks kasutada palavikku langetavaid ravimeid. Proovida võib ka niiskete ja jahedate mähiste tegemist.
Palavikku, mis jääb alla 38,5 ei ole soovitatav ravimitega alandama hakata. Madal palavik on keha kaitsereaktsioon.
Müüt nr 3: Enesetunne tundub jälle hea – see tähendab, et haigus on möödas, võib naasta oma igapäevase elurütmi juurde.
Kiire elutempo tingib sageli seda, et enesetunde halvenemisel (pea-ja kurguvalu, nohu) sirutatakse käsi nn gripitee poole ning nii kui enesetunne paraneb, ollakse kohe tagasi tööl, koolis jne. Tegelikkuses on n-ö hea enesetunne sellistel juhtudel sageli petlik, kuna reeglina kestab see vaid seni, kuni kestab ravimi toime.
Kui ei ravita end terveks ja minnakse tööle liiga vara, siis on oht nõrgestada organismi veel enam ning olemasolevale viirusele saada juurde veel teinegi viirus. Samuti võib süveneda olemasolev haigus ja viia tüsistuste tekkeni.
Kuidas siis teada, millal tagasi tööle võib minna? Tööle võib tagasi minna siis, kui vähemalt üks päev on olnud ilma palavikuta ja kui ilma ravimite kaasabita on enesetunne hea.
Müüt nr 4: Mida rohkem ravimeid, seda kiiremini paranen.
Levinud on eksiarvamus, et mida suuremad annused ja tihedamini, seda kiirem on mõju ja tervenemine. See põhimõte kehtib ka samal toimeainel põhinevate erinevate preparaatide samaaegsel kasutamisel. Näiteks nn gripiteed, mis sisaldab paratsetamooli ja pseudoefedriini, ei tohi võtta koos paratsetamooli ega ka ibuprofeeni sisaldavate peavalutablettidega.
Kui Sa pole kindel, milliseid ravimeid enesetunde parandamiseks võtta võiksid, pea nõu apteekri või oma perearstiga.
Müüt nr 5: Looduslikud preparaadid ei aita külmetushaigustest paraneda, aitavad vaid ravimid.
On palju ravimtaimi, milles sisalduvad toimeained on väga tugeva toimega ja mille tõttu peab väga hoolikalt jälgima nende koosmõju paralleelselt kasutatavate ravimitega.
Müüt nr 6: Külmetus- ehk viirushaigus on nakkav vaid esimestel päevadel.
Viirushaigustesse võib nakatada oma kolleege ja lähedasi juba enne esimeste sümptomite avaldumist, aga tõesti, kõige ohtlikumad nakkuse levitamise seisukohast on just esimesed haiguspäevad.
Müüt nr 7: Antibiootikumidega külmetushaiguste ja gripi vastu.
Enamikke haiguseid põhjustavad viirused – sealhulgas tavalist külmetust, köha, bronhiidi, grippi ja kurguvalu. Antibiootikumid suudavad aga tappa vaid baktereid.
Viirusnakkuse puhul antibiootikumid infektsioonist vabaneda ei aita ja seega enesetunnet mingil moel ei paranda. Selles olukorras antibiootikumid pigem nõrgestavad organismi veel enam ja muudavad taastumise vaevalikumaks.
Müüt nr 8: Viirushaigustest tingitud köha ja nohu vastu ravi ei ole.
Köha ja nohu sümptomeid leevendavad ning niiviisi enesetunnet parandavad ravimid ja toidulisandid on täiesti olemas.